laupäev, 31. märts 2007

8.00 üles ärgata pole üldse tore, kui magama said alles 3 ajal. Aga mis teha, kool ootas. Peast käis küll läbi mõte, et Semana Santa (püha nädal) on tulemas ning keegi nagunii kooli ei lähe, aga otsustasime ikka korralikud olla. Esimest korda pidime üldse nii vara kooli minema. Ainult üks loeng oligi - flora y fauna de ganarias. Suhteliselt huvitav aine on, aga õppejõud on täiesti omaette nähtus. Ta teab täpselt, missugust häält teevad käsnad, kui nad parasjagu toituvad; kuidas seen mõtleb, kas ta on taim või loom; teab, et mõnikord otsustab tuul mägedesse ronida, aga mõnikord hoopis Tenerife ja Gran Canaria vahel ringi tuuritada. Aga täiesti kindel on ta selles, et Eestis, kus mõnikord on talvel 30 kraadi külma, kasvavad kanaari palmid, sest igal pool maailmas kasvavad, et meie riigis (Eestis) on neid ka kindlasti. Meie ainult naeratasime ja mõtlesime, et küllap ta on ära unustanud, kust me pärit oleme.

11.00 plaan sõita International Officisse. Panime peatuste lugemisega puusse ja siis - sõitu Tafirasse alga! :D Meie peatuse ja Tafira vahel on kõigest 10 km eks. Päris häbi oli, et teist korda juba kogemata Tafirasse tee viib. Aga vähemalt vaated olid mõnusad. "Targad" nagu me oleme, mõtlesime, et kui buss ülesse sõitis (Tafira, üks ülikooli campustest, asub kõrgel mägedes), siis peab ta ka ju ometi alla sõitma. Ja nii me siis istusime bussis, kuni kõik inimesed olid bussist väljunud. Bussijuht vaatas imeliku näoga, et miks teie maha ei lähe. Meie siis seletame targa näoga, et tahame Las Palmasesse saada. Onu oli päris hämmeldunud - miks te üles sõitsite, kui tegelikult alla tahtsite sõita? Meie kehitame õlgu ja ütleme, et ei tea. Jube jube häbi on. Aga igatahes Officisse me lõpuks jõudsime, mis siis, et 20 km ringiga :D

12.30 kui me juba vanalinnas olime, siis vaatasime üle ka need tähtsad kohad, milleni siiani polnud jõudnud. Eesmärk - El Museo Canario.

Tee peale jäi ette Plaza Espiritu Santo.

Plaza vaadatud, teekond muuseumi poole.

Administraatorile õpilaspileti näitamisel 1,20€ pihku ja tutvumine kanaaride ajalooga võis alata. Seinal oli muidugi silt, et pildistada ei või aga välgu juurde oli tehtud nool, nii et meie järeldasime seda, et ilma välguta võib pilte teha. Ega seal eriti midagi pildistada polnud aga laipade ja pealuude ruumis otsustasime küll veitsa pildistada. Ja siis, tuleb turvamees... ja mõte selline, et nüüd tuleb jama... Onu naeratab ja ütleb: "without light, please!". Meie noogutame agaralt. Uhh, see läks küll kergelt.

Ehmunud Liis (alumisel pildil) :D


Rohkem pilte Kanaaride muuseumist aadressil: http://www.elmuseocanario.com/siteing/plantillaset.html

Peale kolpasid viis tee Moodsa kunsti muuseumi(C.A.A.M) suunas. Nii kaua, kui mina muuseumi välisilmet pildistasin, jõudis Liis leida teksti, mis ütles, et muuseum on uue näituse ülespaneku tõttu suletud. Nii, et sinna siis järgmisel korral.

Aga välisilme oli selline:

Shoppingutuur San Telmos, pisike abikäsi sakslastele ja siis bussiga koju. Hiperdinost (supermarket) läbi. Seal õnnestus mu pangakaardil kassasüsteem kokku jooksutada ja telefonikaart jäigi laadimata. Minu taga järjekorras seisnud inimesed olid Liisu sõnul päris pahased. Ega ma ju meelega ei teinud. Tegelikult on neil seal poes uus kaardimaksesüsteem ka ning loodan, et tõrge oli tegelikult sellest põhjustatud.
Täitsa tegus päev, mis pani mõtlema sellele, et eelpool mainitud bussijuhti enam näha ei tahaks, sest jube häbi on ja uue poe peab ka vist otsima, et kassasüsteemid enam kokku ei jookseks ja inimesed ei peaks minu pärast ootama :D

kolmapäev, 28. märts 2007

las palmas eksole. vaga kaugel eestist eksole. praktiliselt midagi yhist ei ole eksole. aga ometi onnestus mul leida suvalisest pubist meie kodu lahedal eesti pandimargiga pudel:D ikka kohe selline eesti pandimark, et 1 kroon ja puha. kust see siia sai?? sest siinsetel pudelitel ega muudel pakenditel ei ole mingisuguseid pandimarke!

ja yldse on siin keskkonnakasvatus olematu. poodi minnes ei ole KUNAGI kellelgi oma kotti kaasas. myyjad suisa pakivad ise su ostud kilekotti. ja ikka nii, et kaks asja yhte kotti, kaks asja teise kotti. niiet kui ostad saia, juustu ja sinki lahed koju umbes kolme kotiga:S esiotsa tegid myyjad siin ikka vaga juhmi nagu, kui teatasime, et kilekotti ei ole vaja. no meie nurgapoe myyjad juba teavad, et me tihtipeale nende kilekottipakkimisteenust ei soovi. alguses olid neile kole naljakad ka meie pildiga pangakaardid. yks myyja naitas neid ikka kohe koigile, kes kaeulatuses olid:D nyyd nurgapoe myyjad oskavad juba kiibiga kaarti kasutada (no see, kus ise pin koodi paned). kuskil hiinakates tihti ei oska. siis tuleb kas ost tegemata jatta voi oma sajaseid luhvtitada.

ja tead! kunagi ammu, kui alles saabusime siia, siis olime valjas lihtsalt, istusime kuskil restorani aias. carnaval kais ja catalina park oli melu tais, muusika ja nii. akki hakkab me korvu paitama miski tuttav: come on everybody lets sing along...keegi seda lugu muidugi peale meie ei teadnud...ja vahemalt itaallased ei ole eurovisioonist yldse midagi kuulnud.

esmaspäev, 26. märts 2007

La Isleta

Pühapäeval (25.03.07) otsustasime La Isletaga tutvust teha. La Isleta on pisike poolsaar, vana kalameeste kvartal, kus asub Las Palmase linna kõrgeim tipp Montana de Vigia (249m).

Poolsaare paremal kaldal, Euroopa ühe tähtsama sadama Puerto de La Luz lähedal asub Castillo de La Luz - linna vanim kindlus. Kindlust ümbritseb suur roosiaed.

Peale kindluse vaatamist suundusime mägedesse. Alustasime Las Canterase põhjapoolsest otsast. Varem me sinna jõudnud ei olnud, kahju sellest, sest vaated olid hämmastavad. Jube raske on üldse seda kõike siia kirja panna, sest meil lihtsalt ei jätku sõnu selle kirjeldamiseks. Ise ka ei suutnud uskuda, et me päriselt siin oleme ja nii võrratuid vaateid saame nautida :)

Selle mäe tippu otsustasimegi ronida.
Las Coloradase (239m) tipus nägime risti ning otsustasime seda lähemalt vaatama minna. Ega me eriti sellele ei mõelnud, et ronimiseks ebasobivalt varustatud olime. Uskuge, plätude, kingade ja seelikuga on võimalik ronida mäe otsa, kuhu korralikku teed ei vii ja mille sein on päris järsk (vt ülemist pilti). Liisu ema oli küll öelnud, et ärge kusagile omapead ronima minge, aga Liisul tuli see alles poolel teel meelde :). Kui mäe otsa jõudsime, siis nägime, et sinna on võimalik saada ka bussiga ning päris korralik tee oli teisel pool mäge. Aga meie ju ei viitsinud teisele poole kõndida :D. Igatahes ristini jõudmine oli natukene raskem, sest tee sinna üles oli päris järsk ja võttis võhmale. Aga vaev sai tasutud.
Kui luubiga vaadata, siis peaks rist ka näha olema. Mägi oli selline kahetasandiline või midagi sellist. Mul on geomorfoloogia kursus veel läbimata, nii et täpselt ei tea, kuidas seda kutsutakse. Aga alguses ronisime ühe tipu otsa ja siis sinna risti juurde.

Vaade esimese tipu otsast.
Vaade 239m kõrguselt ehk siis päris tipust.
Vaade Las Palmasele.

Rist ise oli selline (onu ei istu seal pidevalt).

Signele lubasin, et järgmisel korral, kui kusagile lähen, siis pildistan floorat ka. Ega seal mägedes muud peale kaktuste ja mingite pisikeste taimede polnud aga mõned pildid siiski. Muide, tagasiteel nägime tee ääres tomati taime ka. Rohelised tomatid olid küljes, aga selleks ajaks olid fotoka akud juba tühjad, nii et sellest ei saanud pilti teha.



See taim oli nagu hõbedase sädeleva lakiga üle lastud.


Kaktus. Neid on siin hästi palju ja mõned on eriti suured. Ma oleks nagu kusagilt kuulnud või lugenud, et need kaktuse viljad on söödavad. Proovisin ühe ära ka. Värvilt on selline mõnus tumelilla, maitset ei oska millegagi võrrelda, aga päris hea. Aga pärast oli suu pisikesi okkaid täis. Turul müüakse ka vist neid vilju, aga 100% päris kindel pole.

Järgmisel pühapäeval (01.04 vist) on kavatsus vallutada ka La Isleta kõrgeim tipp. Vähemalt minul, Liisu sunnin ka kaasa tulema :D

Kuni 01.04 on meil külas Simona sõbranna Mara.


Ta tõi meile"päris" itaalia kohvi ja spagette. Ja nüüd nad siis valmistasid "päris" itaalia spagette. Mulle maitsesid need nagu tavalised makaronid ikka, aga noh, ega maitsel viga polnud. Aga ma pole lihtsalt harjunud spagette sööma hommikul kell 1.00 (Eesti aja järgi 3.00). Tegelikult ma ei saa üldse aru, kuidas nad saavad iga päev ainult pastat (loe: makarone) süüa. Iga päev! Kohv mind nagunii ei huvita, sest ma ei joo seda nagunii, kuigi Liis lubas mind kohvi jooma õpetada. Siiani pole see tal veel õnneks õnnestunud :D

Seda meest oleme me varem ka nàinud :)

Postimehe galeriist leidsime ùhe tuttava tegelase :)



http://www.postimees.ee/galerii/index.php?picture=17142&galoffset=0

Meie nägime teda ka Berliini loomaaias (06.02.07)



Küll maailm on ikka väike :)

laupäev, 24. märts 2007

23.03.

Hommikul pani Pierluigi meid koristama. Ta tegi sellise graafiku, et igal nädalal on uus ülesanne. Ega see eriti hästi ei toimi küll, sest meil on alati midagi muud teha kui koristada. Tegelikult oli hea, et ta meid selleks sundis, sest koristamise käigus tulid välja ka minu kadumaläinud helesinised shortsid aga Simona roosad stringid on siiani veel kadunud. :D

Peale koristamist võtsime ette tuuri Veguetas ja Trianas ehk siis vanalinnas. Käisime vaatamas Santa Ana katedraali.

Katedraali ehitamine algas umbes 1500 aastal, kuid lõpetati peaaegu neli sajandit hiljem. Seetõttu on võimalik näha gooti, renessansi ja neoklassitsismi jooni. Katedraali külastamine maksis 3€ ja seekord me seal sees ei käinud. Küll käisime tornides. Torni pilet maksis 1,50€.



Katedraali ees on Plaza de Santa Ana, mida valvavad koerte kujud. Palju tuvisid pidi seal ka olema, aga meie nägime ainult mõningaid.




Katedraali lähedal asub ka Casa Museo De Colon ehks siis Kolumbuse muuseum. 1492. aastal enne Ameerika avastamist peatus Kolumbus mõningat aega Las Palmases. Muusemu külastus oli tasuta. Eksponaate on palju ja väga huvitavaid. Selline hästi hästi suur gloobus oli ka keset ühte ruumi. Tahtsime sealt pealt Eestit üles otsida, mõtlesime, et seda annab keerata ka. Liis siis proovis, aga gloobus hakkas kõikuma ja mõtlesime, et nüüd kukub jala pealt maha, aga õnneks, jäi ta siiski püsima. Muuseumis pilti ei tohtinud teha, nii et pilte sellest kahjuks pole. Siseõues siiski tegime mõned pildid.



Keldris kohtasime papagoisid ka. Hästi julged ja uudishimulikud olid. Aga kui ma liiga lähedale läksin, siis tahtis sinine mind nokaga lüüa ma arvan, sest ta hakkas imelikku häält tegema ja muudkui lähenes mulle. Siis me leidsime, et oleks õige aeg vist minema hakata. :D


Vanalinn on palju rahulikum ja õdusam, kui see Las Palmase osa, kus meie elame. Turiste polnud üldse nii palju kui arvasime.





Õhtul käisime oma "väikese perekonnaga" Itaalia restoranis pitsat söömas. Pitsa oli maitsev aga Liisu ei jõudnud kõike ära süüa ja palus enda osa kaasa panna. Natukese aja pärast kuulsime nõude klirinat. Ütlesin Liisule, et sinu pitsa kindlasti kukkus ja nüüd nad annavad sulle uue terve pitsa kaasa või noh, siis korjavad selle pitsa maast üles ja panevad karpi. See oli kõik naljaga pooleks ja ega me tegelikult arvanud, et Liisu pitsa nüüd põrandal vedeles. Mingi aja pärast tuli kelner ja ütles, et Liisu pitsa siiski kukkus maha ja et talle küpsetati nüüd uus. Nii et saime pool pitsat tasuta :D.
Hindadest ka: pitsa, selline suur ja korralik 6,50€; vesi (0,5l) 1,75€; Coca (0,33l) 1,95€; õlu (0,33l) 2,10€, tiramisu ja juustukook mõlemad 4,30€. Toit oli maitsev ja rahvast oli palju palju. Ukse taga oli vahepeal päris pikk järjekord.

neljapäev, 22. märts 2007

SiMoNe says: THE LEGEND OF THE THREE CHICAS IN THE SAME BED

antonello tuli just koju. rääkis, kuidas oli jutule saanud ühe kutiga mingis loengus. oli maininud, et elab koos simonaga itaaliast ja kahe chicaga eestist. kutt küsinud selle peale, et kas need, kes ühes voodis magavad:D kutt tunneb simonet, kes tunneb mind ja kellele ma seda olen rääkinud. niiet see linn on siin nagu tartu, kus kõik tunnevad kõiki ja teavad kõikidest kõike. keegi oli veel küsinud pier luigi käest, et kas me oleme homoseksuaalid, et ühes voodis magame:D:D eksole! aga kui nüüd aus olla, siis räägitakse siin üksteist taga nii üldiselt ka mitte ainult meid. no et kes kellega ja nii. erasmuslased on nagu pisike ühiskond siin ja siis ikka on ju ilgelt huvitav, kes kellele meeldib ja mida keegi kellestki arvab;)

p.s ei ole tegelikult orientatsiooni muutnud, kuigi siin linnas oleks see imelihtne:D

kolmapäev, 21. märts 2007

Uutest loengutest

Nii, ma juba kolmandat korda kirjutan sellest samast asjast, sest see arvutiklassi arvuti jookseb pidevalt kokku ja kogu tekst kaob ära. mierda.

Kuni esmaspàevani (19.03) olid meil ainult hispaania keele loengud, ai mierda, ega seal midagi ei òpi kùll. Ainult naerame ja rààgime (loe: òppejòud Marta rààgib). Peab ikka rohkem kohalikega suhtlema ja Antonelloga ùhiseid jututeemasid leidma, sest ta rààgib pàris hàsti españoli ning inglise keelt mitte ùldse nii hàsti.

Imagen: fotografia ja video loenguid on meil olnud kaks korda. Esimeses natukene korralduslikust poolest ja teises loengus natuke fotograafia ajaloost. Pàris hàsti kùll kòigest aru ei saanud, aga poindile saime pihta. Kui vaja, siis teised aitavad ka ja kùll hakkama saame.


Tàna algasid Flora y fauna de Canarias loengud. Alustuseks korralduslikust poolest, siis pisike sissejuhatus Kanaaride tekkimisest ja faunast. Kanaarid pole kunagi olnud mòne mandri koosseisus, vaid on tekkinud tàiesti ise, vulkaai abiga muidugi. Et siis pole ikka pàris ise, aga ikkagi. Kui òigesti aru sain, siis siin kasvab 600 liiki selliseid taimi, mida mujal maailmas ei kasva. Pàris uhke.
Peale sissejuhatust tutvusime teiste òpilastega. Meie saime kaaslasteks Lara ja Octavio. Rààkisime nii umbes tàpselt diez minutos igasugustest asjadest. Ja siis...pidime oma uusi tuttavaid ka teistele tutvustama... klassi ees...ups. Ònneks vòi kahjusk rààkis Octavio kogu jutu àra ja meie ei saanud muud òelda kui Si, No, hasta de mayo ja biologia :D
Òppejòud on tore mees, sòbralik ja jutukas. Lubas meid kolmele vòi neljale ekskursioonile viia, et saaks neid taimi làhedalt tundma, mida òppima hakkame. Reedese loengu tegi ta tund aega lùhemaks ja lùkkas algusaja kaheksa pealt ùheksale. Nùùd ei peagi reede hommikul kell seitse tòusma.


Esimesed muljed uutest loengutest on head, florast ja faunast kùll tsipake paremad kui fotograafiast, vàhemat senini.

Muide, enamus ùliòpilasi on siin poisid, mehed vòi misiganes. Osad on 20, teised jàlle 26, no ei tea, kuidas neid ùldiselt nimetada. Igatahes on igati tervitatav, et meessoost isikud ka òpetajateks tahavad saada. Huvitav, miks see Eestis nii pole?
No aga ega meie ei kurda :P

pühapäev, 18. märts 2007

Meil siin sajab ...

Viimased päevad on päris vihmased olnud. Aga meile meeldib, sest siis tuleb kodune tunne. Mõnus vihma lõhn on ka:)



Rannas oli taevas täiesti hall, arvatavasti Saharast tuleva liiva tõttu ja muidugi pilves ka.



Vihmaga pole muud teha kui muusikat kuulata. Otsisime karnevali laulud välja ja nüüd täidab korterit nii mõnus muusika, et paneb Pierluigi tantsima.

Coti - Antes que ver el sol
Coti - Nada fue un error
Paulina Rubio - Nada puede cambiarme
Paulina Rubio - Ni una sola palabra
Roser - Hay que venir al sur (sama, mis Anne Veski - Jätke võtmed väljapoole)
Julieta Venegas - Me voy
September - Satellites
Daddy Yankee jt. - Rompe (remix)
niii! kell on sydaoo. motleme, et kas minna kluppi, kus ei ole katust. muidu oleks nagu vaga hea mote, arvestades, et enamus klubid on siin pisitillukesed ja rahvast pungil. katuseta olek nagu leevendaks ohupuudust. AGA! valjas nii vahelduva eduga sajab...et kas on siis hea mote minna kohta, kus ei ole katust....kui valjas VOIBOLLA sajab? elu on siin keeruline.

tana soime tiramisut. taitsa ehtsat itaallase valmistatut, kellel on tadi salajane retsept. ehk siis simona tegi meile seda. antonellole andsime ka (kes muide on ilgelt peenike, aga soob kolme mehe eest), aga pierluigile mitte, sest temale tegi ta punapea suure tiramisu, aga teistele ei pakkunud. niiet oiglus on jalule seatud! ja see kook oli heeeaaa!

ja jah, meil on nyyd meie pisos internet. niiet olge valmis paljudeks mottetuteks kahelauselisteks sissekanneteks, kui meil ei ole miskit targemat teha:)

laupäev, 17. märts 2007

The sound of internet

Väikesele, suurtele ja peredele uutele, endale, su sõbrale ….
Selline helin ajas mind täna hommikul üles. Peale kõnet tagasi voodisse.
Ja siis…. Võõra mehe hääl meie koteris. Hmm…. Kuulasime kõrvad kikkis. Mees küsib linea de telefono kohta. Meil süda põksub kiiremini, et kas lõpuks ometi saame interneti. Tükk tükk aega vaikust ja siis tuleb Simona ning teatab, et võibolla on meil õhtuks internet. Juhhuu. Vahepeal kostub puurimise hääli (the sound of internet) ja internet jõuab järjest lähemale.
Ja nüüd on ta siis meil olemas. :)

reede, 16. märts 2007

jah, mul ei ole midagi tarka kirjutada, aga messengeri ei ole

que mierda! messenger ei lahe toole:( isegi webmessenger torgub. mida ma siin nyyd pihta hakkan, film algab ju alles kell kaheksa! viimane lynchi teos. jargmisel nadalal kino puhkab ja ylejargmisel reedel on boogie nights;) hakkasin praegu motlema, et mida ma ohtutega jargmisel nadalal siis teen, aga kool ju hakkab! st viimaks algavad ka meil avega toelised loengud, reedel vist isegi kell kaheksa hommikul. see saab lobus olema, sest siiani olen keskmiselt kella lounani maganud. ja loengud on ju veel hispaania keeles, karta on, et entiendo nada. igaljuhul saab ponev olema. eksameid ilmselt niikuinii teha ei saa, sest need ju algavad alles juuni keskel. selleks ajaks oleme kenasti kodus juba. muide, filmide eest pidi ka punkte saama. viis filmi ja 1.5 punkti. ma ei kujuta ainult ette, mismoodi nad kontrollivad, et olen need viis filmi ka pariselt ara vaadanud...

leidsin eelmisel reedel yhe laheda klubi siin. meenutab natuke nagu rock cafed tallinnas, pisut vaiksem kyll (à-ga, vaikne ta ei ole;). isegi HIM'i lasti. sinna peab kindlasti veel minema. tore nimi tal - paranimfo...voi paraninfo voi midagi sellist. tore vaheldus olid need karvased seal, sest linnapildis naeb ainult ylitrendikaid noori. trendikas on hetkel las palmases kukekad retuusid, poolde tagumikku ulatuv triibuline (kohustuslik!) t-sargi moodi asi, kuldsed voi hobedased ballettisussid (et siis sellised madalad, ymara ninaga), sama varvi kott ja lai voo. sellised on KOIK kohalikud chicad. poistel on mullet , triibuline (!) dressikas. eriti trendikatel on ka kuldsed tossud. lisaks on moekas korvarongad. tydrikitel suuremad ja poistel vaiksemad. ja poistel ei ole lihtsalt mingid vaiksed rongad voi tapid, vaid ka nt kivikestega jne. ysna peale siia saabumist ostsin suure hurraaga korvarongad, sellised mustad onyxist ja suur oli mu pettumus, et selliseid kannavad siin mehed. eks need ootavad siis eestit, sinna see mood loodetavasti ei joua. kui jouab, siis kingin mardile:D ja uued amblikuga korvarongad sain ka, samuti mustad. aga suur oli mu pettumus, kui kodus avastasin, et kahe ambliku asemel oli yks. kuskil teel minu ja myyja vahel laks teine ilmselt kaduma:(

kolmapäev, 14. märts 2007

Pisike vihm vs. troopiline torm

Pisike vihm, mis tund aega tagasi sadama hakkas, on nüüd kasvanud paduvihmaks.
Tuul on päris kõva. Müristab ja välku ka lööb. Sellise pisikese troopilise tormi mõõtmed annab vist välja. Meile Liisuga jubedalt meeldib. Oleme juba nii kaua ühte korralikku tormi oodanud. Ei tea kuidas loengusse saame, sest praegu oleme raamatukogus. :D

Igatahes tore on küll.

Kultuuri nabani

Onn missugune! obeliscos naidatakse filme. inglise keeles! sel nadalal on igal ohtul kell kaheksa david lynchi teosed. esmaspaeval naidati Eraserheadi. Itaallane simone hoiatas enne eraserheadi, et see on vaga syrr ja kohati vaga rove film. esilinastusel oli filmi lopuks alles jaanud u kaks inimest saali. selle naitamise jooksul lahkus koigest kaks inimest. ajad muutuvad:D filmi sisu ma kahjuks siin edasi anda ei oska. film oli toesti vaga syrr, aga loppkokkuvottes mulle meeldis.
Eile naidati the elefant man'i. sellel filmil oli nagu rohkem sisu ja motet, aga ei meeldinud nii palju, kui erasorhead. selle nadala ohtud on siis sisustatud. edaspidi naidatakse erinevaid filme kuni juunini valja. vaga meeldiv.

praegu muideks sajab valjas vihma!

esmaspäev, 12. märts 2007