nüüd siis kodus. aga ma ei ütle, mis tunne mul on. ma veel ei tea ju. a esimesed muljed on küll olemas. teel tallinnast tartusse bussiga sadas mehe moodi kohe ja kogu aeg tundsin tarvidust neelatada...ja iga kord sain aru, et kõrvad tegelikult ei ole ju lukus...
ka kogu aeg pidin end tagasi hoidma, et inimestest kõva häälega ei räägiks...siin ju mõistetakse eesti keelt(I)
muide, söön praegu kohupiimakooki

reis siia oli täitsa meeldiv. kõige ebameeldivam osa oli muidugi las palmases check in...tead ju küll. olin esimene sisse tsekkija:D lennuki aknast vaatasin veel las canterast, alcaravanerast, la isletat...ja siis kadus vaateväljast.
madridi jõudes panin suure seljakoti hoiule ja kohvriga läksin madriidi avastama. kolme rongiga linna tsentrisse, kus einestasin veits mäkis. seejärel lonkisin veits mööda tänavaid ning täitsa juhuslikult leidsin plaza mayori. pärast lugesin, et üks tähtsamaid kohti, mida madriidis vaadata, niiet läks õnneks. õnneks ei läinud aga ilmaga, sest ladistas päris mehe moodi. ostsin siis ühest paljudest suveniiri poodidest mardiri kirjaga vihmavarju. ja kus oli turiste seal! eriti sakslasi, somme ja itaallasi...noh, nagu ikka:D aga madriid oli ikka linna moodi juba. las palmas tundub tagasi mõeldes pigem tartuna. a päälinnas oli ikka päälinna tunne küll.
edasi berliini väikese hilinemisega, sest lennuk oli kuskile kaotsi läinud ja lend seepärast hilines. eksole! lisaks teatati, et terve tee on oodata suuri õhuauke ja äikesetorme. raputas küll päris kõvasti, aga tormi sisse me õnneks minema ei pidanud. aga eemalt nägin, kuidas pilvedes välk sähvis, see oli päris lahe, sest all oli taevas selge ja paistsid öised saksamaa (..vist) tuled.
öö berliinis oli küll...kergelt mierda. magasin mingite kõvade toolide peal...st üritasin magada. pidevalt pidin aga ärkama, et kas mu kodinad ikka alles on. pakihoid oli seal mu seljakotile liiga väike ja liiga kallis. aretasin siis süsteeme, et sidusin kohvri salliga endale kaela ja seljakoti panin jalgade alla. ühesõnaga sedasi kuni hommikuni.
berliinis tuli lennukile kari saksa poissmehi, kes läksid tallinna kas viimast poissmehe õhtut saatma või naist otsima...terve tee jõid, kisasid ja sebisid ringi ning mul oli õnn olla nii kõrvalt, eest kui ka tagant olla nendega ümbritsetud. gracias por dios mu peene mp3 mängija eest!
tallinnas tuli triin koos kotitäie kohukeste ja kalevi kommidega vastu:D:D tääänks!!

a tartu on praegu väga ilus. häästi roheline ja lõhnav...ja märg. terve mu siinoleku on sadanud. aga soe on ka! nagu..noh seal...kus kunagi nagu ei olekski olnud

et ma nyyd siis làhengi...kohe tàna ja pàriselt...ja làhengi. eile oli tore pidu ja nyyd me voy. imelik. nos vemos en tartu!...o no.

sul on igav?

http://www.clickclickclick.com/

Klikime Eesti esimeseks :D

et siis sedamoodi...

Nüüd on sedamoodi, et Liis läheb täna hilja õhtul, lennujaama, sest homme hommikul 6.40 istub Liis lennukisse ja alustab reisi Eestimaa poole.
Et kõikide sõprade, tuttavate ja mittetuttavate inimestega veel viimast korda kokku saada ja veel natukene siinseid aegu meenutada, korraldasime peo.
Rahvast oli palju rohkem, kui oodata oleks osanud - tuttavaid, häid sõpru ja täitsa võõraid ka. Pidu oli väga vahva, peale "ametlikku osa" suundus osa inimesi koju, osa aga Perojosse afterpartyle. Kuna meil oli see viimane võimalus sinna minna, siis ikka käisime ära. Seal oli rahvast nagu murdu ja jube kuum. 4.00 aeti meid Perojost välja ja siis kõndisime niisama linnas ringi. Koju sõitsime bussiga - 5 eestlast + 1 sakslane. Terve bussisõidu vältel üritas Florian Kärdile selgeks teha, miks on Euroopa liit ja € head, aga kuna Kärdil olid tugevad vastuargumendid, siis ei teagi, mis siis lõpuks hea on, kas ilus Eesti kroon või Euroopa Liit, kus Kärdi sõnul tuleb sulle vastu nigger ja ütleb Hola! :D

Nüüd siis mõned pildikatked sellest peost.

v: Mikko, Piret, Luigi, Liis, Charlotta

v: Anu, Kärt, Antonello, Alex

v: Peppe, Anna, Antonello

v. Mikko, Liis, Alexv: Anu, Kärt, mina, PiretLiis ja Simonev: Charlotta. mina, Antonello, Anu, SimonaKoristustiim: Kärt ja Simonav: Sami (nüüd lühikeste juustega), Alex, Mikkov: Piret, Sami, mina, Alex

valimised

Pühapäeval toimuvad kohalikud valimised. Kõik tänavapostid on papist plakateid täis. Jagatakse reklaamlehti ja kommi. Hetke populaarseimad laulud on ümer tehtud valimispropagandaks. Tänavatel sõidavad autod, kust tuleb valmisreklaami ja muusikat. Erasmuslased valida ei saa, vähemalt Marta ütleb nii ja tema arvab, et see oleks tõeline õudus, kui erasmuslased valida saakisid. Kohalikele tulevad valijakaardid postiga koju nagu meil Eestis.

Igathaes, me Liisuga mõtlesime, et kui me valida saaks, siis valiksime neid, kes jagavad kõige rohkem kommi ja kes on kõige paremini osanud mõne praeguse hiti oma kasuks ära miksida.

üks mõte

Kui me pühapäeval peale Maspalomase düünide külastamist koju sõitsime, siis nägime mitut maanduvat lennukit. Ja siis tuli selline mõte.

Gran Canariale maanduvates lennukites on arvatavasti õnnelikud inimesed, kes tulevad siia puhkust nautima või niisama kellelegi külla. Igal juhul on nad õnnelikud, sest siia tulles lihtsalt peab olema õnnelik, ja siin olles ka :D

Ja siis need õhku tõusvad lennukid. Seal peaks olema õnnetud inimesed, sest mõnus puhkus saab läbi või lihtsalt kasvõi seegi, et siit peab ära minema teeb inimesed kurvaks.

Et siis maanudvad lennukid toovad siia õnnelikke inimesi ja õhku tõusvad lennukid viivad õnnetud/kurvad inimesed minema.

Nii juhtus ka Tuuli ja Kärdiga - kui nad siia jõudsid, olid nad õnnelikud, aga nüüd, kui nad pühapäeval siit lennukiga õhku tõusid, siis nad olid õnnetud :S. Nüüd on siin saarel 2 eestlast vähem.

Selles lennukis on õnnelikud inimesed.

reisi teisest osast

20.05 pühapäev (vaata eelmise postituse kaarti)

Seekord alustasime kell 11 ja Mikko tuli ka meiega kaasa. Esimeseks sihtpunktiks Tafira lähedal asuv Caldera de Bandama. See on üks muljetavaldavamaid looduselamusi saarel, asub saare kirdeosas La Atalaya küla lähedal 569 m kõrgusel merepinnast. Kraatri läbimõõt ülevalt on umbes 1000 m ning sügavus 200 m.

Tegelikult oli kogu selle reisi eesmärgiks külastada saare kõige kõrgemat mäge - Pico de Las Nievest (1942m). Ja et sinna jõuda, sõitsime läbi ka Santa Brigidast, San Mateost ja Tejedast. Mäe tipule lähenedes hakkas loodus täielikult muutuma. Kõik oli palju rohelisem ja lopsakam, lilled õitsesid, palju puid ja muidugi PILVED. Just, me saime seekord päriselt pilve sees olla. Mikkol oli küll raske autot juhtida, sest nähtavus oli suht nullilähedane. Aga meile meeldis, minul oli koguaeg akne lahti ja käsi väljas, et saaks pilvedest viimast võtta :). Mäe tipp oli täielikult pilvede sees, nii et mingit vaadet saarele polnud ja tegelikult ei tea me seda ka, et kui kõrgele me siis lõpuks sõitsime.

Seejärel Telde, Ingenio ja Aqüimes. Telde saare idarannikul on suuruselt teine linn Gran Canarial. Seal on säilinud vanimad ja parimad näited Kanaaride arhitektuurist: San Juani ja San Francisco linnajaod, mille pärlid on 15.saj pärit San Juan Batista kirik ja San Francisco 16.sajandist peaaegu originaalkujul säilinud linnaplaan. Ingenio saare kaguosas on vanimaid külasid Gran Canarial. Tänapäeval on see piirkond tuntud kauni käsitöö, eriti tikandite poolest.

Ja siis jälle üks koht, mida me oma reisi jooksul kindlasti näga tahtsime - Guayadeque. See org on kuulus nii oma looduslike kui ka tehislike koobaste poolest. Osades koobastes elavad siiani inimesed ning osad koopad on iidsed matmispaigad. "Koopaelanikel" on oma kirik ning restoranid ja võimalus on ka kodusid külastada.

Jalutasime natuke ringi ja siis sõime kooparestoranis lõunat. Kui tavaliselt on nii, et toidu kõrval on hästi palju kartulit/riis ja salatit, siis siin moodustas põhiosa toidust just liha. Kartulid olid jube soolased ja salatit polnud üldse. Aga toit oli väga odav. Meie "praed" maksid 4€.

Peale lõunasööki sõitsime Playa del Inglesi, sest Liisul oli vennale T-särki vaja ja tahtsime ranna ka veel viimast korda üle vaadata. T-särk ostetud, viskasime kiire pilgu ka Maspalomase düünidele ja Faro de Maspalomasele. See on 1886. aastal ehitatud 65 m kõrgune tuletorn, mis peaks olema ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Maspalomase düünid asuvad 4 ruutkilomeetrisel alal Playa del Inglesi ja Maspalomase vahel.
Siis sõit tagasi Las Palmasesse ja igati mõnus nädalavahetus saigi läbi.