eelmisest nädalavahetusest (19-20.05)

Kuna meil siin enam eriti palju aega jäänud pole, siis otsustasime saarel veel käimata kohad läbi sõita. Kuna meil autojuhtimisõigust pole, siis võtsime Sami ka kampa, hea seltskonna pärast ka muidugi :D.

Esimesel päeval otsustasime teha tutvust saare põhja osaga (kaardil roosakas) ja teisel päeval käisime põhiliselt keskel (rohekas).
19.05 laupäev
Kuna me Samiga käisime juba paar päeva varem autorendis, siis laupäeva hommikul kell 10.30 saime oma auto kätte ja sõit võis alata.

Esimeseks sihtpunktiks oli Arucas, sest seal asub Arehucase rummitehas. Fabrica y Museo del Ron asutati 1884. aastal ning aastane toodang on 3,5 miljonit liitrit rummi. Aga kuna see juhtus laupäeval kinni olema, siis kahjuks jäime rummita. Nii et ärge lootke, et me teile kohalikku rummi toome :D Kuna rummi ei saanud, siis läksime hoopis Iglesia de San Juan Bautista de Arucasesse, kus sattusime kogemata kellegi ristimisele :D Siis võtsime suuna Firgasi poole aga kuna teele jäi ka Montaña de Arucas (412m), siis vaatasime selle ka üle. Seal mäe otsas kohtasime ühte Itaalia onu, kes meist lahkesti pildi tegi ja kellega me ka natuke juttu ajasime. Kui ta kuulis, et meie Eestist oleme, siis ta teadis rääkida, et -20 kraadi juures pidi pea lõhkema. keegi olevat seda talle rääkinud. Me püüdsime talle ikka selgeks teha, et -20 pole üldse hull, et vahepeal on isegi -30 kraadi. Aga arvatavasti ta talvel siiski Eestisse ei tule, mine sa tea, jama ju kui pea lõhkeks. ;) Firgas on kuulus oma vee poolest ja mida kohalikud väga palju joovad. Firgasis asub ka Paseo de Gran Canaria. Seal võib näha "koske" ning kõiki Kanaari saari.
Siis edasi Moyasse, sest seal lähedal asub Los Tilos de Moya ehk siis ürgmets, mis kunagi kattis peaaegu kogu saare põhjaosa, kuid praeguseks on see alles ainult Moya lähedal.
Tegelikut, enne kui metsa jõudsime, külastasime ka Tomás Moralese (1884 - 1921) muuseumis ja selle ees sõime lõunat, et metsa minekuks jõudu koguda. Me teame küll, et tema nimeline tänav on kohe Obelisco ees ja et kuidagi tuttav nimi on, aga nüüd me teame, et ta oli luuletaja. Peale Moyat suundusime saare lääneranniku poole. Vaated olid täiesti super, teed nii käänulised, et süda oli pidevalt paha :D. Ja muidugi omaette kogemus on sõita sellistel kitsastel mägiteedel, mille ühel pool on nii umbes 700m vabalangemist, autojuhiga, kes kardab kõrgust ning võimaluse korral silamad kinni pigistaks. Järgnevalt mõned pildid vaadetest ja värske õhu peatustest, et ei oleks vaja eraldi peatust vomitarimise jaoks :)
Õnneks sai see tee läbitud nii, et keegi oksendama ei pidanud ja Sami suutis oma kõrgusekartuse ka eemale tõrjuda. Siis aga edasi juba lõuna poole. Alustades Moganiga, seejärel Puerto de Mogan, kus tegime ka pikema jalutuskäigu. Puerto de Mogani kutsutakse ka Hispaania väikeseks Veneetsiaks (kanalite ja sildade pärast). Soovitame külastada!

Edasi Puerto Ricosse. Kunagi oli see sadam üks pisike kalasadam, kui nüüdseks on see koht üks tuntumaid kuurortlinnu. Vaatasime üle ka paljude arvates ühe ilusaima ranna Gran Canarial - Playa de los Amadorese. Ja õhtusöögile jäime ka Puerto Ricosse. Ranna lähedalt leidsime Inglise söögikoha nimega Fat Cat's.

To be continued ...

ehk reisi teisest osast hiljem

kooli asemel randa

Täna hommikul läksime kooli asemel hoopis randa. Ärge nüüd mõelge, et koolist poppi tegime. Tegelikult oli nii, et 8.30 oli meil täna loengu Flora y fauna de Canarias praktika ja see toimus Las Canterase rannas. Nii vara selle pärast, et oli ideaalne mõõn ja seda juhtub nii 2 korda kuus.

Alguses oli meid 9 aga millalgi hakkas rahvast juurde tulema, kuna praks oli vabatahtlik, siis päris kõik kohale ei jõudnudki.
Juhendajaid oli meil 3 - meie endi õppejõud Pedro ja siis veel üks naine ja mees mingisugusest organisatsioonist, mis korraldab Las Canterase rannas igasugu tegevusi seoses ookeaniga.

Alguses saimegi mõõta tuule kiirust, merevee taset, rõhku. Siis hakkasime aga kõikvõimalike "taimi" ja "loomi" otsima.
Asi käis nii, et õppejõud või teised juhendajad otsisid meile midagi vaatamiseks ja siis kõik said uudistada ja katsuda ja imestada.

Siin on meie õppejõud Pedro Antonio Sosa Henriquez kättpidi vees ja otsib sealt midagi.

või otsis igaüks ise midagi (punaste pükstega on meie õppejõud)

Leiud olid sellised:

sisalik-kala Aplysia dactylomela (neid molluskeid nägime Piretiga rannas ka)

"Donkey dick" (õppejõud ise ütles nii)

Liisu olete varem näinud, aga meritähe leidsime ka

ja siis keegi veel. Okkad polnud üldse valusad ja liikusid

meritäht hoiab kõvasti käest kinni :D

Siis kuulus iga asja juurde ka pikk pikk seletus, et miks miski asi nii on. Siin ta seletab, et iga kivi all on ka palju huvitavaid asju.

Vahepeal kirjutati midagi tarka üles ka. 2 vasakpoolset on juhendajad.

Rähn Woody (Woody Woodpecker)?

11 paiku saime kõik tähtsamad asjad uuritud ja siis suundus enamus seltskonnast hommikukohvi jooma :D

Siin me oleme :D

uus hobi

Kodune ülesanne on leida vastus järgmisele küsimusele: Milleks kasutatakse tooli?

et nagu Balkanvision pigem

Ai mierda!
Ja jälle ei saanud Eesti poolfinaalist edasi. Enam polegi nagu Eurovision vaid kisub nagu Balkanvisioni poole, kui sellised riigid nagu Valgevene, Makedoonia, Sloveenia, Ungari, Gruusia, Läti, Serbia, Bulgaaria, Türgi ja Moldova edasi pääsevad.

Aga Läti laul meeldis meile küll! Ja Gerli oli ka tubli :D

ilmast

Hommikul, kui välja läksime oli üllatus suur, sest taevas oli täiesti pilvitu ja õhku polnud üldse. Jube lämbe ja kuum. Rannas küündis temperatuur 42 kraadini, aga pilt õnnestus saada 40 kraadist.

Aga kahjuks pole veel nii soe olnud, kui 10 märtsi õhtu, mil termomeeter näitas lausa 119 kraadi :DJa homseks lubatakse samasugust ilma nagu täna. Nii, et homme - VAMOS A LA PLAYA!

Enne tagasitulekut on ju vaja pruuniks saada, muidu ei usu keegi, et Kanaaridel olime 4 kuud ;)

no muidugi! kuumad ilmad hakkavad alles nüüd pihta ju:( täna näitas las palmases esimest korda meie siin oleku jooksul 30 kraadi. esimest korda saab täna muudki näha. esimest korda läheme nn kodurannas e las canterase rannas ujuma. soli oleme tomarinud siin enne ka, aga ujuma mitte...piiiiinlik. aga nüüd parandame selle vea, sest teisiti siin enam olla ei kannata;)

ja parem oleks, kui mai lõpus oleks kodus rannailmad!!!

hommikust! meil käib siin romantika. mängutegelasele (e see koristamishull. nüüd kasutame rohkem hüüdnimesid, sest tuli välja, et paljud siinsed vaatavad ka seda blogi ja oma nime liiga palju leides tahavad ehk tõlkima hakata...) tuli reedel ta punapea külla. täiesti ootamatult ja ette hoiatamata. vanematele ütles kodus, et läheb sõbra juurde kuskile mägedesse õppima ja tegelikult lendas siia. ema oli küll lõpuks aru saanud, kuhu tütar põrutas ja oli selle peale täitsa kurjaks läinud. no aga siis oli juba hilja. nüüd ta ei teagi, millal tagasi läheb:)

ise ma nende ootamatut kohtumist kahjuks tunnistamas ei olnud, sest tafiras oli suur fiesta. ja kui ma ütlen suur, siis ma mõtlen suuuur. meie päralt oli suur plats, kuid liikuma ikka ei mahtunud. oli erasmuslasi ja kohalikke. kohalikud muidugi olid enamuses. väga palju huvitavaid tüüpe kohtas seal. kohtusime tüübiga, kes on kanaarialane. alguses õppis inglismaal, siis tuli siia tagasi ja läks prantsuse kooli. mistulemusena ta päris kõrge vanuseni (no suhteliselt, praegu on 29) hispaania keelt üldse ei rääkinud. bussis tagasi sõites istus meie vastas üks saksa noormees, kes praegu on roomas erasmus. temaga rääkida oli väga raske - saksa keelt ma nagu ei oleks kunagi õppinudki ja isegi inglise keele asemel tulid suust hispaania keelsed sõnad:S tema muidugi hispaania keelt ei rääkinud:D
algul viskasime nalja, et koju naastes räägime inglise keelt itaalia aktsendiga:D aga nii hull vist ikka veel ei ole.