Esimesel päeval otsustasime teha tutvust saare põhja osaga (kaardil roosakas) ja teisel päeval käisime põhiliselt keskel (rohekas).19.05 laupäev
Kuna me Samiga käisime juba paar päeva varem autorendis, siis laupäeva hommikul kell 10.30 saime oma auto kätte ja sõit võis alata.
Esimeseks sihtpunktiks oli Arucas, sest seal asub Arehucase rummitehas. Fabrica y Museo del Ron asutati 1884. aastal ning aastane toodang on 3,5 miljonit liitrit rummi. Aga kuna see juhtus laupäeval kinni olema, siis kahjuks jäime rummita. Nii et ärge lootke, et me teile kohalikku rummi toome :D
Kuna rummi ei saanud, siis läksime hoopis Iglesia de San Juan Bautista de Arucasesse, kus sattusime kogemata kellegi ristimisele :D
Siis võtsime suuna Firgasi poole aga kuna teele jäi ka Montaña de Arucas (412m), siis vaatasime selle ka üle. Seal mäe otsas kohtasime ühte Itaalia onu, kes meist lahkesti pildi tegi ja kellega me ka natuke juttu ajasime. Kui ta kuulis, et meie Eestist oleme, siis ta teadis rääkida, et -20 kraadi juures pidi pea lõhkema. keegi olevat seda talle rääkinud. Me püüdsime talle ikka selgeks teha, et -20 pole üldse hull, et vahepeal on isegi -30 kraadi. Aga arvatavasti ta talvel siiski Eestisse ei tule, mine sa tea, jama ju kui pea lõhkeks. ;)
Firgas on kuulus oma vee poolest ja mida kohalikud väga palju joovad. Firgasis asub ka Paseo de Gran Canaria. Seal võib näha "koske" ning kõiki Kanaari saari.
Siis edasi Moyasse, sest seal lähedal asub Los Tilos de Moya ehk siis ürgmets, mis kunagi kattis peaaegu kogu saare põhjaosa, kuid praeguseks on see alles ainult Moya lähedal.
Tegelikut, enne kui metsa jõudsime, külastasime ka Tomás Moralese (1884 - 1921) muuseumis ja selle ees sõime lõunat, et metsa minekuks jõudu koguda. Me teame küll, et tema nimeline tänav on kohe Obelisco ees ja et kuidagi tuttav nimi on, aga nüüd me teame, et ta oli luuletaja. 
Peale Moyat suundusime saare lääneranniku poole. Vaated olid täiesti super, teed nii käänulised, et süda oli pidevalt paha :D. Ja muidugi omaette kogemus on sõita sellistel kitsastel mägiteedel, mille ühel pool on nii umbes 700m vabalangemist, autojuhiga, kes kardab kõrgust ning võimaluse korral silamad kinni pigistaks. Järgnevalt mõned pildid vaadetest ja värske õhu peatustest, et ei oleks vaja eraldi peatust vomitarimise jaoks :)
Õnneks sai see tee läbitud nii, et keegi oksendama ei pidanud ja Sami suutis oma kõrgusekartuse ka eemale tõrjuda. Siis aga edasi juba lõuna poole. Alustades Moganiga, seejärel Puerto de Mogan, kus tegime ka pikema jalutuskäigu. Puerto de Mogani kutsutakse ka Hispaania väikeseks Veneetsiaks (kanalite ja sildade pärast). Soovitame külastada!
Edasi Puerto Ricosse. Kunagi oli see sadam üks pisike kalasadam, kui nüüdseks on see koht üks tuntumaid kuurortlinnu. Vaatasime üle ka paljude arvates ühe ilusaima ranna Gran Canarial - Playa de los Amadorese. Ja õhtusöögile jäime ka Puerto Ricosse. Ranna lähedalt leidsime Inglise söögikoha nimega Fat Cat's. 
To be continued ... ehk reisi teisest osast hiljem
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar