laupäev, 26. mai 2007

nüüd siis kodus. aga ma ei ütle, mis tunne mul on. ma veel ei tea ju. a esimesed muljed on küll olemas. teel tallinnast tartusse bussiga sadas mehe moodi kohe ja kogu aeg tundsin tarvidust neelatada...ja iga kord sain aru, et kõrvad tegelikult ei ole ju lukus...
ka kogu aeg pidin end tagasi hoidma, et inimestest kõva häälega ei räägiks...siin ju mõistetakse eesti keelt(I)
muide, söön praegu kohupiimakooki

reis siia oli täitsa meeldiv. kõige ebameeldivam osa oli muidugi las palmases check in...tead ju küll. olin esimene sisse tsekkija:D lennuki aknast vaatasin veel las canterast, alcaravanerast, la isletat...ja siis kadus vaateväljast.
madridi jõudes panin suure seljakoti hoiule ja kohvriga läksin madriidi avastama. kolme rongiga linna tsentrisse, kus einestasin veits mäkis. seejärel lonkisin veits mööda tänavaid ning täitsa juhuslikult leidsin plaza mayori. pärast lugesin, et üks tähtsamaid kohti, mida madriidis vaadata, niiet läks õnneks. õnneks ei läinud aga ilmaga, sest ladistas päris mehe moodi. ostsin siis ühest paljudest suveniiri poodidest mardiri kirjaga vihmavarju. ja kus oli turiste seal! eriti sakslasi, somme ja itaallasi...noh, nagu ikka:D aga madriid oli ikka linna moodi juba. las palmas tundub tagasi mõeldes pigem tartuna. a päälinnas oli ikka päälinna tunne küll.
edasi berliini väikese hilinemisega, sest lennuk oli kuskile kaotsi läinud ja lend seepärast hilines. eksole! lisaks teatati, et terve tee on oodata suuri õhuauke ja äikesetorme. raputas küll päris kõvasti, aga tormi sisse me õnneks minema ei pidanud. aga eemalt nägin, kuidas pilvedes välk sähvis, see oli päris lahe, sest all oli taevas selge ja paistsid öised saksamaa (..vist) tuled.
öö berliinis oli küll...kergelt mierda. magasin mingite kõvade toolide peal...st üritasin magada. pidevalt pidin aga ärkama, et kas mu kodinad ikka alles on. pakihoid oli seal mu seljakotile liiga väike ja liiga kallis. aretasin siis süsteeme, et sidusin kohvri salliga endale kaela ja seljakoti panin jalgade alla. ühesõnaga sedasi kuni hommikuni.
berliinis tuli lennukile kari saksa poissmehi, kes läksid tallinna kas viimast poissmehe õhtut saatma või naist otsima...terve tee jõid, kisasid ja sebisid ringi ning mul oli õnn olla nii kõrvalt, eest kui ka tagant olla nendega ümbritsetud. gracias por dios mu peene mp3 mängija eest!
tallinnas tuli triin koos kotitäie kohukeste ja kalevi kommidega vastu:D:D tääänks!!

a tartu on praegu väga ilus. häästi roheline ja lõhnav...ja märg. terve mu siinoleku on sadanud. aga soe on ka! nagu..noh seal...kus kunagi nagu ei olekski olnud

Kommentaare ei ole: