Fuerteventura - Lanzarote ehk the best trip (27-30.04)

Thank You, Alex and Sami for driving, reading map and filling all of our wishes!
Aitäh Tuuli super mõnusaks reisikaaslaseks olemast! :)

Reede
Kell on 6.30 ja vihma sajab. 2 eestlast - Tuuli, mina, itaallane - Alex ja soomlane - Sami võtavad takso ja sõidavad sadamasse. 4 päeva puhkust on ootamas.
7.10 võttis praam "Armas" suuna Fuerteventura sadamasse Morro de El Jable.
Fuerteventura

See saar asub 3 tunni laevasõidu kaugusel Gran Canariast. Loengus õppisime, et see oli üks Kanaari saarestiku esimesi tekkinud saari. Pindala on 1659 ruutkilomeetrit ja seega on ta suurusel teine saar. Pealinnaks on Puerto del Rosario. Aafrikast asub ta kõigest 97 kilomeeti kaugusel. Kõige kõrgem mägi on 812,4m. Elanikke on saarel 89680. Kunagi üritati saare rannad kokku lugeda, ja arvuks saadi 152. Nii et Fuerteventurat võiks kindlasti Kanaaride kõige rannarohkemaks saareks nimetada.

Kuna meie eesmärgiks oli jõuda esmalt Lanzarotele, siis istusime sadamast bussile ja alustasime sõitu pealinna. Aega võttis see umbes 2 tundi. Bussisõit oli ka omaette elamus, sest saime nii ülevaate saare taimestikust ja geoloogiast. Üldiselt võiks öelda, et igav liiv ja tühi väli. Olenevalt kohast on ka palju palju mägesid, kuid need on madalamad kui Gran Canaria omad. Taimi on väga vähe ja terve saar meenutab suurt suurt kõrbe.

Rannikul on meeletult ilusad valge liivaga rannad ja nende läheduses ka hotellid. Puerto Del Rosarios sõime itaalia restoranis pitsat ja seejärel sõitsime bussiga saare põhjatippu Corralejosse, et sealt Fred. Olseni praamiga Lanzarotele sõita. Enne Corralejot asuvad kuulsad El Jable düünid oma peaaegu lumivalge liivaga.

Corralejost Playa Blancasse Lanzarotel, sõitis praam 20 minutit.

Lanzarote
Pindalaga 845,94 ruutkilomeetrit on Lanzarote Kaanari saarestikus neljandal kohal. Elanikke on saarel 127457. Kõrgeim mägi 607 m. Aafrika rannikust asub 125 km kaugusel. Pealinnaks Arrecife. Umbes kolmandik saare pindalast on tõeline kuumaastik - kraatrite, laava ja laavatuha all. Üle kuue aasta kestnud vulkaanipursete seeria 1730ndatel aastatel muutis saare suureks mustaks laavakõrbeks, rohelust annavad saarele enim laavatuhapõldudel paiknevad viinamarjaistandused.

Kuna jõudisme Lanzarotele just parasjagu siesta ajal, siis autorendid olid kinni ja otsustasime hoopis Playa Blanca rannaga tutvust teha.

5 ajal suutsid Alex ja Sami meile sobiva auto leida ja saimegi oma Puerto del Carmenis asuva hotelli juurde sõitma hakata.

Hotell oli üks suur üllatus. **** Eldorado apartment hotell. Meie saime endale 2 magamistoaga ja 2 vannitoa ja köök-elutoaga majakese. Kuna hooaeg on läbi, siis oli apartment poole hinnaga. Muidugi ei puudunud ka basseinid ja minigolf. Ja köögilaual oli tervituseks veinipudel ka.

Kuna me laeva-, bussi-, ja autosõidust väsinud olime, siis ei plaaninud õhtuks midagi erilist. Käisime poes ja kokkasime ja siis tuttu, et laupäeval võimalikult palju ringi vaadata.
Laupäev

Hommikul vedelesime 2 tundi oma suurepärase basseini ääres ja hiljem õpetas Sami mind minigolfi mängima. Esimese korra kohta läks päris hästi :P

Peale lebotamist võtsime suuna põhja, et hakata vaatamisväärsusi läbi käima. Päriselt polegi meeles, mis järjekorras, kus käisime, sest vaadata oli nii palju ja kõik on Gran Canariast totaalselt erinev. Esiteks juba see, et taimi on siin palju vähem ja mäed on palju madalamad. Arhtektuur on erinev, pigem selline Kuuba stiilis (vähemalt Alex ütles nii). Majad on enamuses ühekordsed ja peaaegu erandita kõik valget värvi.

Mirador del Rio
See on saare põhjaosa ühe kõrge mäe otsa rajatud vaateplatvorm, millelt saab näha ka La Graciosat (vt kaart). Pilet maksis 4,60€ ja selle eest sai vaadet nautida ning restoranis tasuta midagi värskendavat. Vaate kohta ei oska midagi öelda, seda peab lihtsalt ise nägema.

La Cueva de Los Verdes (8€)
Osa maa-alusest vulkaanilisest torust, mis tekkis 3000-4500 aastat tagasi Volcan de la Corona purske tagajärjel. Koopad tekkisid selletõttu, et "laavaoja" keskele jäi kuidagi õhk ja gaas, mille ümber laava kivistus. 17. sajandil kasutasid kohalikud neid koopaid peidupaikadena piraatide ja orjakauplejate eest. Kokku on laavatoru 7 km pikk, kuid ekskursiooni käigus saab läbida ainult 2 km ehk siis kuni auditooriumini, kus korraldatakse muusikaüritusi. Mõnes kohas on näha ka stalaktiite.

Jameos del Agua (9€)

See on osa Corona vulkaani laavatorust. Vaatajatele avati Jameos del Agua 1966. aastal. Keset laavatoru asub järv, milles elavad pimedad valged krabid (Munidopsis Polimorpha), mis tegelikult peaksid elama ookeanisügavikes. Jameos del Agua koosneb restoranist, mis asub kohe tunneli alguses, laavaterassidele rajatud aedadest ning Casa de los Volcanes'est, mis kujutab endast vulkanoloogiale pühendatud muuseumi. Ja mehed! Kui keegi otsib kohta, kus abieluettepanekut teha, siis see on üks parimaid kohti. Jah, on 100% garanteeritud :D

Tagasiteel käisime läbi veel mõnest linnakesest ja sõitsime lihtsalt niisama ringi, et saarega tutvust teha. Käisime Punta de Mujeres rannas (korjasime palju igasugu karpe), piilusime surnuaeda ja käisime saare vanimas linnas Teguises.
Kuna Lanzarotel ei saja peaaegu mitte kunagi, siis on siin põllumajandusega tegelemine raskendatud. Et taimi tuule eest kaitsta, ehitatakse iga taime ümber kividest poolring. Taime ümbrus kaetakse pinnakattega, mis imab endasse võimalikult palju niiskust, mis vähegi õnnestub kätte saada.
Õhtul käisime veel pealinnas Arrecifes paari kindlust vaatamas. Kuna poisid ei olnud nõus kokkama ja meie ei viitsinud, siis käisime hiinakas söömas. Teenindajad olid väga sõbralikud ja toitu oli nii palju, et lõpuks võtsime osa sellest kaasa. Alex polnud kunagi varem hiinakas söönud ja kuna Itaalias pole kombeks jootraha jätta, siis polnud ta kunagi ka jootraha jätnud. Aga "õelad" Eesti tüdrukud sunidisid teda jootraha jätma :D. Teistel kordadel tegi ta seda juba vabatahtlikult :P

Pühapäev

Hommik möödus jällegi basseini ääres ja peale seda suundusime Parque National de Timanfayasse, kus asuvad Montańas del Fuego (tulemäed).

Sõitsime autoga ja ise ka ei uskunud, et sõidame keset tardunud laavat.

Enne rahvusparki oli võimalus ka kaamelisafaril osaleda.

Timanfaya on muljetavaldav vulkaaniline väli, kus lisaks 300 eri mõõdus kraatrile on esindatud 180 eri liiki taime. Sellel 220 ruutkilomeetrisel maa-alal, kus inimesed pea iial elanud pole, on park ideaalseks laboriks bioloogiliste uuringute jaoks. Siin saab ka imetleda erinevate mineraalide koosluses üllatavalt värvilist laavamassi. Pilet 8€.
Kui rahvuspargi keskusesse jõudisme seisime järjekorras, et bussile saada. Bussiekskursioon kestis 30 minutit ja sõitis läbi rahvuspargi. Sõitsime tardunud laava peal ja vahel vaatasime vulkaanikraatreid. Sõnu eriti suust välja ei tulnud, sest muud ei saanud teha, kui ainult silmad pärani vaadata ja imestada.

Peale bussisõitu näitas giid, kuidas madalasse auku visatud heinad põlema süttivad, sest umbes paarikümne cm sügavausel maapinnas on temperatuur 350 kraadi ringis. Maapõue paigaldatud torudesse valatud vesi aga purskas mõne hetke pärast geisrina välja. Restoranis kasutati maapõuest eralduvat soojust grillimiseks.

Kuna vulkaanigrillil tehtud toitu tahtsid peaaegu kõik külastajad maitsta, siis meie otsustasime ootamisest loobud ja uusi ja huvitavaid kohti vaatama minna.

Saare loodeosas asub El Golfo - vulkaaniline kraater, mis on täidetud maa-aluse mereveega, luues rohelise laguuni. Shokeerivalt kontrastsed must liiv ja roheline laguun jätavad kustumatu mulje.

Siis veel koht, kus soola valmistatakse ja seejärel randu avastama.

Kuna rannad asusid looduskaitsealal, siis sissepääs auto kohta oli 3€. Aga samas, selle eest oli võimalik vaadata vähemalt 10 randa. Meie eesmärgiks oli näha playa del Papagayot

aga huvi pärast külastasime ka playa de Mujerest.

18 paiku viisime auto tagasi ja läksime laeva, et Fuerteventurale sõita. Kui Lanzarotel oli meil majutus olemas, siis Fuerteventura jaoks polnud me midagi otsinud. Võtsime sadamast bussi ja sõitsime pealinna - Puerto del Rosariosse. Alexi tark raamat - Lonely Planet, aitas meil ühe hotelli välja otsida. lanzarote korteriga ei andnud küll kuidagi võrrelda, aga üheks ööks sobis küll. Kuna kõhud olid tühjad, siis suundusime jällegi hiinakasse ja peale seda tuttu.

Hommikul haarasime tänavalt boccadillod (võileva moodi asjad, siin hästi populaarsed) ja jällegi bussi. Seekord suund Morro del Jablesse. Aga kuna teepeale jäi üks eriti super ilus rand - playa de Jandia, siis otsustasime mõnda aega seal lebotada :D. 4 tundi rannas, 29 kraadises kuumuses ja pidevalt pähe paistvas päikeses ei ole nahale just kõige parem :D.

Peale randa shoppasime natuke (ostsime kaardi :D) ja sõime itaalia restoranis ja siis taksoga praamile. Muideks, taksoga on palju odavam sõita kui bussiga.

Praamil saime tuttavaks Davidiga, kes elab ka Las Palmases. David on selline vanem härrasmees, kes töötab laeval kelnerina. Ja kuna me talle meeldisime, siis tegi ta meile natuke soodukat, kui kohvikus söömas käisime :D

Ja Paolot + 11 temaga kaasas olnud inimest nägime ka veel. Nemad veetsid 2 päeva ainult Fuerteventural randades.

Jällegi 3 tundi praamisõitu, mille taustaks Ämblikmees 2. Kuulasin Tuuli mp3 mängijast Tanel Padarit ja jube koduigatsus tuli. Isegi paar pisarat poetasin. Ei teagi, kas koduigatsuse või selle tõttu, et super mõnus reis läbi sai.

"Võta aega veidi ringi vaadata. Veel ei ole hilja, jõuab elada. Ava silmad, mõtle peaga. Küll sa näed! Leiad rõõmu elus olemise väest." (Tanel Padar & The Sun)