palju õnne mulle! eile oli mu esimene politseiga pidu siin. pireti juurest loe.
aga võib juhtuda, et see ei jää viimaseks politseiga kokkupuuteks. simona paistis eile õhinal olevat politsei tulles, et meie peame ka nii tegema. praegu käis just antonello toas ja tegi nimekirja, kes tulemas on. vangutas veits pead ja tunnistas, et praegu kardab juba politseid küll (palju inimesi nimekirjas...palju itaallasi...). eile sai poola tsikk, kelle juures pidu oli 300 euri trahvi...aga õnneks ei ole meil avega üürilepingut;)
ja nüüd üritab patsiga poiss simone kaudu üles leida üht itaalia kutti, kes lubas sada inimest endaga homme kaasa võtta...helde aeg! kesse mulle homme peavarju pakub??

ahjaa....homme on meie pisos taas fiesta, sest teisipäev on ju vaba.

Ave on nüüd esmaspäeva õhtuni fuerteventural ja lanzarotel. mina olen kodus ja kirjutan taas. praegu on see, tõsi küll, veits häiritud, sest pool silma on alatasa elektroonilisel postimehel...Loodetavasti ei lähe meil nii nagu selles filmis terminal. et tuleme koju tagasi, aga lennujaamas selgub, et kodumaad enam ei olegi ja oleme sunnitud veetma ülejäänud elu lennujaamas, sest me ei ole ühegi riigi kodanikud...et siis hoidke ikka eesti alles palun!
Antonello pistab aeg-ajalt nina ukse vahelt sisse ja küsib, kas kõik korras, mõeldes selle all olukorda tallinnas. tema meelest on muidugi tuhatkond tänaval laamendavat inimest pisiasi:D ja sellest ta ka aru ei saa, et eesti on ju vaba riik ja demokraatlik pealekauba, et kuidas on võimalik, et venemaa miskit nõuab ja käsutab! ja veel mingi kuju pärast! lehed itaalias asja suurt ei käsitse. eile oli paarirealine teade kuskil lehe nurgas olnud, kus seisis lihtsalt, et eestis rahvas möllab mingi kuju pärast.

Poisid plaanivad meil õhtul väikest asaderot rõdul. tahtsid mult ka juba raha hakata välja pinnima, et suurem hunnik mingit udupeent liha osta. aga õnneks on mul õhtaks plaanid. lähen hoopis obeliscosse good will huntingut vaatama:)

muide, esmaspäeva õhtani on mul täitsa oma voodi ja ilgem nohu on kuskilt ninna karanud:(

:D

http://pirru.multiply.com/journal/item/236

kogemata sai esimeseks kolmas päev. Soovitan lugema hakata esimesest päevast :D

kolmas päev (22.04)

Hommikul kell 9 üles ja hommikusöögile. Peale seda pakkisime oma kompsud kokku ja viisime võtme ära ja üllatus üllatus, olime jälle esimesed.

Kella 11.00 või umbes sellel kellaajal (järjekordselt polnud mõni inimene kella vaadanud) algas sõit Loro parki. Seda olime me Teide kõrval kõige rohkem oodanud. Ja tasus ära ka - 6 tundi meeletuid seiklusi :D

Loro Park – botaanikaaed, loomaaed ja tsirkus. Kõige populaarsem koht Tenerifel on 1972 a. avatud Loro park, asudes saare põhjaosas, kõige vanemas kuurordis Puerto de la Cruzis. Loodusala pindala on 135 000 m2. Parki külastavad pea kõik turistid. Loro parki nimetatakse sageli ka papagoide pargiks – just siin on enam kui 340 liiki neid eredavärvilisi linde (kokku enam kui 3500 isendit). See on kõige suurem papagoide kollektsioon maailmas. Pargis korraldatakse nende lindudega etendusi, kus nad dresseerituina loevad, arvutavad ja teevad huvitavaid trikke.

Pargi tõmbenumbriks on hiigelsuur klaastunneliga akvaarium, kus teispool klaasi külastaja vahetus läheduses, ujuvad haid.

Pargis töötavad ka maailma suurim pingvinaarium ja delfinaarium ja Orca Loro (mõõkvaalanaarium? :P). Kus toimuvad dresseeritud delfiinide, merilõvide ja mõõkvaalade etendused. Kõik loomad osalevad etendustel sellise innuga, nagu nad ise ka tunneksid sellest rõõmu. Eriti meeldis meile merilõvide etendus, sest nad olid nii elavad ja rõõmsad ning sõbralikud ja tegid kõike suure innuga.
Tohutusse akvaariumisse on kogutud umbes 15 000 mereelukat kogu maailmast ja umbes 40 koralliliiki.

Vohava troopilise taimestiku keskel elavad 6 gorillat. Mõned aastad tagasi toodi nad siia erinevatest Euroopa loomaaedadest, sest seal ei suutnud nad kohaneda. Siin tunnevad gorillad ennast suurepäraselt.

Pargis on ka tohutu hulk eksootilisi taimi, kaktuseid ja palme. Troopilise taimestiku varjus võib näha vees pikutavaid krokodille, kalu püüdvaid pelikane ja puudel hüppavaid šimpanse.

Tänu Tuulile, kes pani kohe alguses plaani paika, et mida ja mis järjekorras vaatama läheme, saime kõik showd ja tähtsamad asjad vaadatud.
Ja Kinderlanidas (lastemaailm) käisime ka delfiinidega sõitmas. Tegelikult oli nii, et sinna said kuni 100 cm pikkused lapsed. Aga meie Tuuliga tahtsime ka sõita ja mõned pikemad inimesed ka sõitsid, niisiis hakkasime münti masinasse pistma, kui tuli onu ja viis mu "joonlaua" juurde, vaatas ja vaatas, ja mitte kuidagi ei anna 100 cm välja. Aga lõpuks ikkagi saime sõita :D

Vahepeal sõime lõunat ka. Meile oli reserveeritud osa ühest restoranist. Alustuseks oli supp, mille kohta ütles üks itaalia possi, et "es fatal para italianos" - itaallastele on see surmav. Teiseks roaks oli šašlõkk, fooliumis kartul ja mingi punane juurvilja püree moodi asi.

Peale 6 tundi, otsustasime, et kui me suureks saame, siis hakkame ka merilõvisid, delfiine ja mõõkvaalu treenima ja tuleme Loro parki tööle, sest meile nii meelidisid need showd :D

Pargist bussi ja sõit sadamasse, kus ootasime tund aega praami, siis tund aega sõitu kodusadamasse Gran Canarial ja veel 50 minutit sõitu Las Palmasesse. 5 minutit jalutuskäiku calle Montevideole ka olimegi kodus.

teine päev (21.04)

Eelmisel õhtul otsustasime mina ja Tuuli, et meie hommikul teistega koos randa ei lähe vaid jääme basseini äärde lebotama. Tõusime 9.00 üles ja käisime restoranis hommikust söömas, Liis oli nii väsinud, et magas edasi. Peale sööki läksime tagasi voodisse.

Siis helistas Miguel ("suur juht") ja ütles, et rapido (kiiresti) randa, obligado! (kohustuslik). Meil olid suud ammuli, et mis ajast on randa minek kohustuslik?? Aga mis teha, panime kiiresti riidesse ja randa. Seal oli meie jaoks reseveeritud hunnik lamamistoole ja päikesevarje. Igasugu mänguvahendeid oli ka kohale toodud alates twisterist lõpetades reketitega.

Kõige toredam oli muidugi see, et kui esimesel päeval säras päike nii, et võimatu oli olla, siis teisel päeval oli taevas täiesti pilves. Lebotasime siis toolidel ja ootasime päikest, mis vahepeal end ka pilvede vahelt näitas. Aga päikese puudusest hoolimata oli ilm väga soe, kusagil 24 kraadi ringis. Ujumas käisime ka korra.

Umbes kella 15 ajal tulid naine ja mees suurte kottidega ja tõid meile 20 pitsat :D ja karastusjooke ka. Selle eest peame tänama Tenerife ayuntamientot, kes meile lõuna välja tegi. Väga üllatav, aga samas tervitatav, et meie eest nii hästi hoolitsetakse :).

Peale lõunat otsustasime basseinikompleksiga tutvust teha. Jube palju igasuguseid pisikesi ja natuke suuremaid basseine oli. Vesi oli 24 kraadi ja igati mõnus.

Peale suplust jälle muidugi magama. Sest kella 18 ajal pidime jälle 3 tunnisele jalutuskäigule minema. Kui bussi kogunesime, et acantilado del Los Gigantese (Hiiglaste kalju) juurde jalutama minna, siis teatas Miguel, meie suur juht :), et kuna kõik on kindlasti eilsest peost väsinud, siis teeme lühikese peatuse ja fotosessiooni ja läheme hotelli. Kõik olid sellega muidugi päri.
Kui hotelli jõudsime, siis läksid osad jalutuskäigule ookeani äärsele promenaaadile, aga kuna meie eelneval ööl sellega juba tutvust tegime, siis otsustasime Tuuliga väiksele shoppingule minna ja jätsime Liisu koju magama.

Kaubanduskeskuses juhtus teine, mitte nii tore asi. Võtsin kotist veepudeli välja ja sellega koos tuli välja ka telefon. Kuna me istusime basseini ääre peal, siis otsustas telefon väikese supluse teha. Ja nüüd ta töötab täiesti nii nagu ise tahab, õigemini, siis peaagu üldse ei tööta :(

Õhtul oli jälle kavas pidu, kuid sedakorda siis pealinna Santa Cruz de Tenerife lähedal San Cristóbal de la Lagunas, kust taksoga tulek oleks palju palju eurosid maksnud. Kuna eelmise päeva pikad jalutuskäigud andsid end tunda, siis otsustasin peole mitte minna ja hoopis vanni minna, sest "kodus" meil see võimalik pole.

Ei teagi, kas see oli hea, et ei läinud või mitte, aga Tuuli arvates polnud pidu midagi erilist ja osad inimesed arvasid, et need, kes hotelli jäid tegid õigesti. Kuid Liisule meeldis pidu väga.

esimene päev Tenerifel (20.04)

Oleme Tenerifelt tagasi. Muljeid on väga palju ja kõike neid sõnadesse panna ei saa - oli nii super hüper meeldivaid kui ka natukene vähem meeldivaid sündmusi, aga kokkuvõttes oleme väga rahul, et otsustasime reisi kaasa teha. Reis maksis 107€ ja oli suhteliselt odav, sest suure osa maksis kinni ülikool. Alguses tundus hind päris soolane, aga kui nägime, mida selle eest saame, siis tundus ikka väga odav. Reis korraldati Erasmuse 20. sünnipäeva tähistamiseks. Pilte teksti sisse väga palju ei pane, sest neid saab ka lingi "Meie pildid" alt vaadata.

Kavas seisis kirjas, et punkt kell 6:30 peab Plaza Españal olema. Meie olime natuke varem kohal, muidugi olime esimesed. Viimased inimesed jõudsid bussi umbes 7 ajal. Kokku oli 56 inimest ja nendest kõigest vist 12 erasmuslast, vähemalt sellist erasmuslast, keda me varem näinud olime ja ülejäänud olid mõne muu programmiga ULPGC-sse tulnud üliõpilased.

Kõik bussis, võisime sõita sadamasse. Kuna väljas oli veel pime, siis saime nautida vaateid, mida pakkusid mäekülgedel asuvad majad, mille tuled tundusid olevat sajad küünlad, mis on mägedes süüdatud.

8.15 alustasime kiirpraamiga Fred. Olsen sõitu ja 9.15 olimegi Tenerifel.

Siis tund aega sõitu saare lõunaossa Adejesse, kus asus meie hotell Lagos de Fañabé. Hotell oli palju palju parem, kui oodata oskasime. Väga kenade tubade ja suure basseinikompleksiga.

Peale tubade kätte saamist asusime esimese vaatamisväärsuse Barranco del Infierno juurde. See on saare kõige sügavam org, tõeline põrgu, nagu nimigi reedab. Just siia varjusid hispaanlaste eest pagevad põliselanikud.

Kuna meie grupp oli väga suur, siis jagati see pooleks. Ühed kõnidisid ja teised sõid lõunat. Lõunaks saime salatit, kartuleid, grillitud kana ja muidugi mojo kastet. Peale lõunat oli siis kavas 3 tunnine jalutuskäik oru serval ja kuna tee oli väga konarlik ja kivine, siis pidid head kinnised jalanõud olema. Ma võtsin Piretilt laenuks plätud, sellised sandaalide moodi aga kuna ma kandsin teksaseid, siis olid ainult varbad näha. Giid hakkas siis jalanõusid üle vaatama. Kui minuni jõudis vangutas pead ja tõmbas järsku püksisääre üles :D. Siis nägi, et plätud on tagant kinni ja lasi püksisääre alla tagasi :D. Giid oli selline omaette tegelane - blond ja täitsa põhjamaalase välmusega, põristas r-i ja rääkis saksa aktsendiga hispaania keelt. Näitas hästi palju taimi ja seletas igasugu huvitavaid asju, millest me küll päris 100% aru ei saanud, aga Alex tõlkis vahepeal natuke.

Peale matka ronisime bussi ja alustasime sõitu saare keskele Teide rahvusparki. Pico del Teide, Põrgumägi, on terve Kanaari saarestiku vaieldamatu kaubamärk. 3718meetrit üle merepinna tähendab kõigi Hispaania valduste kõrgeimat tippu. Samas on El Teide maailma suuruselt kolmas vulkaan, mille läbimõõt on 20 km. Selle ebatavaliselt kauni loodusmälestise "lumemütsiks" kutsutud tipp oli juba muistsetel aegadel meresõitjatele majaka eest. Kuna El Teide tipp asub kõrgel kõrgel, siis saime pilve sees olla ja seda päris pikka aega. Nähtavus oli suht nullilähedane ja Liis sai olla tagurpidi siiL udus :D Umbes 1500 meetri kõrgusel kasvavad ka mõned puud, kuid meie metsa ei anna sellega kuidagi võrrelda.
Ja siin tuli ka üks mitte nii tore asi, et Teide päris tippu mei ei saanud. Käisime umbes 2700 m kõrgusel. Ja seal tegime umbes pooletunnise fotosessiooni.

Teide jalamil laiub kunagise vulkaanipurske tagajärjel müstiline kuumaastik, seda ’kuumaastikku’ võib näha filmiklassikasse kuuluvates ’Ahvide planeedis’ ja ’Tähesõdades’.

Siis jälle bussi ja sõit hotelli. Tegime natuke süüa ja läksime magama, sest õhtul ootas ees pidu kusagil klubis.
Klubi valmine käis demokraatlikult ja iga üks sai hääletada temale meeldiva klubi poolt. Oli valida pigem turistidele mõeldud klubi või klubi, kus käivad kohalikud. Enamus otsustas turistide klubi "Tramps" poolt, sest see oli kauem avatud :D

Luigi, Tuuli & Alex

Buss pidi meile järgi tulema kell 5 hommikul. Kuna meie ei suutnud üle 3 tunni tantsida, siis võtsime takso ja sõitsime koju. Aga meie ei teadnud, et neid Fañabe nimelisi hotelle rohkem kui üks on, seega taksojuht viis meid täiesti tundmatu hotelli juurde. Loomulikult ei mäletanud keegi, kus meie hotell asub, aga teadsime seda, et ookeani ääres :D. Et siis esimene eesmärk oli üles otsida ookean. Kui raske see ikka saab olla, kui ühel pool on mäed. Aga no võttis aega, mis võttis, ookeani me leidsime ja promenaadi ka, kus sai mõnusalt jalutada ja vaadet nautida ja lõpuks leidsime hotelli ka üles ja avastasime, et oleksime saanud palju otsemat teed minna, aga miks minna otse, kui saab ka ringiga :D

aeg lippab. just võtsin viimase põietableti. 10 päevane kuur, aga ma ju hakkasin neid võtma paar päeva tagasi....homme oleme seega juba kodus...ja ülehomme olen vanaema....
aga enne kõike seda toredust tuleb tenerifel ära käia. homme hommikul kell 6.30 on start plaza de espana juurest.

üks ilgelt vana

rannas

Käisime Piretiga teisipäeva õhtul (17.04) rannas jalutamas. Sellist mõõna nagu tookord, polnud me veel siin näinud. Kuna nüüd olid laavaväljad nähtaval, siis tuiasime seal natuke ringi.
Nendes pisikestes lompides, kus vesi veel alles on, võib igasugu huvitavaid asju näha. Pisikesi karpe, erineva kuju ja värviga kive, millele korallid end kasvama on seadnud ja siis veel selliseid:

Kui ma seda viimast pilti nüüd vaatan, siis tundub, et merisiilikud on ka ennast pildistamise ajaks kohale vedanud. Käisime umbes kella kaheksa ajal ja väljas hakkas pimedaks minema, vist sellepärast jäidki nad seal lombis nägemata. Igatahes need teo moodi limuskid on nii umbes 30 cm pikkused ja lompides oli neid päris palju. Kui alguses sai paljajalu kividel ronitud, siis peale nende nägemist, sai plätud uuesti jalga pandud, sest mitte ei tahtnud mõnele kogemata palja jalaga peale astuda.

Kärt ja Liis ei ole üldse purjus :D (00:18)

kõhu-piin (22:30)

Kunagi panime siia kuulutuse, et vajame kohupiimameistrit. Natuke tunti töökoha vastu huvi küll, aga siiani pole me veel kedagi palganud. Aga kohupiima isu on ikka jube suur. Võtsime siis Triinu õpetusi kuulda ja püüdsime ise kohupiima valmistada.
Liis otsis üles kõige rasvasema piima ja pani selle rõdule hapnema. Seisis seal kausis nii umbes 2 päeva. Täna tegime veel paar trikki, milleks kasutasime kuuma vett, sõela ja käterätti, kahte viimast selleks, et natuke kurnamistööd teha. Kuna sõel on meil jube suurte aukudega, siis panime sõela sisse käteräti ja kurnasime läbi selle.

Välimuse poolest peaaegu kohupiima nägu küll. Aga suht maitsetu ja mage oli, nii et otsustasime lisada vahukoort ja jogurtit ka.

Itaallased uurisid küll, et mida me teeme, aga päris hästi nad vist sellest ikkagi aru ei saanud. Pierluigi küsis, et kuidas selle nimi eesti keeles on. Seletasime, et kohupiim. Esimene kord kui ta seda hääldada püüdis, tundus täiesti hiina keel. Teisel korral tuli välja "kõhu piin" :D. Aga lõpuks sai ta selgeks ka sõna kohupiim. Ja tundus, et talle maitses ka. Ja Kärdile ka maitses väga :D

Kuna Liisul oli sünnipäev, siis tegime pisikese, päriselt ka pisikese peo. Kärt ja Piret olid külas. Natukene veini ja limonaadi ning tuju oli kõigil hea ja nalja sai palju. Igatahes väga tore oli.