esimene päev Tenerifel (20.04)

Oleme Tenerifelt tagasi. Muljeid on väga palju ja kõike neid sõnadesse panna ei saa - oli nii super hüper meeldivaid kui ka natukene vähem meeldivaid sündmusi, aga kokkuvõttes oleme väga rahul, et otsustasime reisi kaasa teha. Reis maksis 107€ ja oli suhteliselt odav, sest suure osa maksis kinni ülikool. Alguses tundus hind päris soolane, aga kui nägime, mida selle eest saame, siis tundus ikka väga odav. Reis korraldati Erasmuse 20. sünnipäeva tähistamiseks. Pilte teksti sisse väga palju ei pane, sest neid saab ka lingi "Meie pildid" alt vaadata.

Kavas seisis kirjas, et punkt kell 6:30 peab Plaza Españal olema. Meie olime natuke varem kohal, muidugi olime esimesed. Viimased inimesed jõudsid bussi umbes 7 ajal. Kokku oli 56 inimest ja nendest kõigest vist 12 erasmuslast, vähemalt sellist erasmuslast, keda me varem näinud olime ja ülejäänud olid mõne muu programmiga ULPGC-sse tulnud üliõpilased.

Kõik bussis, võisime sõita sadamasse. Kuna väljas oli veel pime, siis saime nautida vaateid, mida pakkusid mäekülgedel asuvad majad, mille tuled tundusid olevat sajad küünlad, mis on mägedes süüdatud.

8.15 alustasime kiirpraamiga Fred. Olsen sõitu ja 9.15 olimegi Tenerifel.

Siis tund aega sõitu saare lõunaossa Adejesse, kus asus meie hotell Lagos de Fañabé. Hotell oli palju palju parem, kui oodata oskasime. Väga kenade tubade ja suure basseinikompleksiga.

Peale tubade kätte saamist asusime esimese vaatamisväärsuse Barranco del Infierno juurde. See on saare kõige sügavam org, tõeline põrgu, nagu nimigi reedab. Just siia varjusid hispaanlaste eest pagevad põliselanikud.

Kuna meie grupp oli väga suur, siis jagati see pooleks. Ühed kõnidisid ja teised sõid lõunat. Lõunaks saime salatit, kartuleid, grillitud kana ja muidugi mojo kastet. Peale lõunat oli siis kavas 3 tunnine jalutuskäik oru serval ja kuna tee oli väga konarlik ja kivine, siis pidid head kinnised jalanõud olema. Ma võtsin Piretilt laenuks plätud, sellised sandaalide moodi aga kuna ma kandsin teksaseid, siis olid ainult varbad näha. Giid hakkas siis jalanõusid üle vaatama. Kui minuni jõudis vangutas pead ja tõmbas järsku püksisääre üles :D. Siis nägi, et plätud on tagant kinni ja lasi püksisääre alla tagasi :D. Giid oli selline omaette tegelane - blond ja täitsa põhjamaalase välmusega, põristas r-i ja rääkis saksa aktsendiga hispaania keelt. Näitas hästi palju taimi ja seletas igasugu huvitavaid asju, millest me küll päris 100% aru ei saanud, aga Alex tõlkis vahepeal natuke.

Peale matka ronisime bussi ja alustasime sõitu saare keskele Teide rahvusparki. Pico del Teide, Põrgumägi, on terve Kanaari saarestiku vaieldamatu kaubamärk. 3718meetrit üle merepinna tähendab kõigi Hispaania valduste kõrgeimat tippu. Samas on El Teide maailma suuruselt kolmas vulkaan, mille läbimõõt on 20 km. Selle ebatavaliselt kauni loodusmälestise "lumemütsiks" kutsutud tipp oli juba muistsetel aegadel meresõitjatele majaka eest. Kuna El Teide tipp asub kõrgel kõrgel, siis saime pilve sees olla ja seda päris pikka aega. Nähtavus oli suht nullilähedane ja Liis sai olla tagurpidi siiL udus :D Umbes 1500 meetri kõrgusel kasvavad ka mõned puud, kuid meie metsa ei anna sellega kuidagi võrrelda.
Ja siin tuli ka üks mitte nii tore asi, et Teide päris tippu mei ei saanud. Käisime umbes 2700 m kõrgusel. Ja seal tegime umbes pooletunnise fotosessiooni.

Teide jalamil laiub kunagise vulkaanipurske tagajärjel müstiline kuumaastik, seda ’kuumaastikku’ võib näha filmiklassikasse kuuluvates ’Ahvide planeedis’ ja ’Tähesõdades’.

Siis jälle bussi ja sõit hotelli. Tegime natuke süüa ja läksime magama, sest õhtul ootas ees pidu kusagil klubis.
Klubi valmine käis demokraatlikult ja iga üks sai hääletada temale meeldiva klubi poolt. Oli valida pigem turistidele mõeldud klubi või klubi, kus käivad kohalikud. Enamus otsustas turistide klubi "Tramps" poolt, sest see oli kauem avatud :D

Luigi, Tuuli & Alex

Buss pidi meile järgi tulema kell 5 hommikul. Kuna meie ei suutnud üle 3 tunni tantsida, siis võtsime takso ja sõitsime koju. Aga meie ei teadnud, et neid Fañabe nimelisi hotelle rohkem kui üks on, seega taksojuht viis meid täiesti tundmatu hotelli juurde. Loomulikult ei mäletanud keegi, kus meie hotell asub, aga teadsime seda, et ookeani ääres :D. Et siis esimene eesmärk oli üles otsida ookean. Kui raske see ikka saab olla, kui ühel pool on mäed. Aga no võttis aega, mis võttis, ookeani me leidsime ja promenaadi ka, kus sai mõnusalt jalutada ja vaadet nautida ja lõpuks leidsime hotelli ka üles ja avastasime, et oleksime saanud palju otsemat teed minna, aga miks minna otse, kui saab ka ringiga :D