Toas on kuus nari. Hetkel jagame tuba nelja inglise tüdrukuga…või no vähemalt inglise keelt nad räägivad, aga neid näeme ainult siis, kui nad on end üles mukkimas ja suunduvad öhe. Siis on veel Iiri noormees, kutt Hispaaniast, kes õpib muidu Prantsusmaal ja Kanada kutt, kes õpib praegu Moskvas. Eile õhtul täitsid me 511. tuba eesti, inglise, vene, prantsuse, hispaania keeled. Saksa keelt nagu keegi ei osanudki. Kuigi Iiri kutt on siin, et otsida tööd mõnes iiri pubis. Vastavalt sellele, kellel parajasti midagi öelda oli, see keel ka kõvemini kajas. Tore rahvusvaheline oli olla ja tõdeda, hispaania keelt ikka tegelikult ei oska küll ja hispaanlase jutt, et kanaaridel räägitakse tegelikult halba spaaniat, eriti kindlustunnet ei sisestanud…
Elu on täis imelikke kokkusattumusi eks? Novot. Aga mida öelda selle kohta, kui tuled Tallinnast Berliini ja samal lennul on ka üks “hiinlane”. No tegelikult oli neid muidugi pool lennukit täis. Siis satub see sama “hiina” tüdruk hätta rongijaamas, sest ta ei leia seda sama rongi, kuhu endalgi asja. Tema peatuses jäetakse korralikult hüvasti ja siis järgmisel päeval kohtad teda teed ületades üpris suures Berliinis. Ja tema hostel on ju hoopis kaugemal. Siis muidugi veetsime koos toredalt loomaaias aega. Tore nimi oli tal ka – Hjon-Hua. Vot selline asi meiega siin juhtus. Tuli välja muidugi, et hiinalne ei ole hiinlane vaid Lõuna-Koreast, kes reisib Euroopas ringi. Elu on vahel nii kummaline, et tibu-tagi tuleb turjale.
Toredad inimesed on ka itaallased, kes sind keset tänavat ära röövivad. Ses mõttes, et haaravadki sust lihtsalt kinni, kisavad et mamma mia ja bella ja ei lase lahti enne, kui lähed nendega kohvile. Jaaa, selliseid nägime ka. No olid tõesti nagu tatt. Teetassi taga saime neile ikka selgeks teha, et ei, me ei tule teiega teie korterisse telekat vaatama. Jah, telekat nad kutsusidki meid vaatama, kas pole mitte armas :D hmmm…sakslastega nagu lähemalt kokku ei olegi puutunud…EI! Siiski. Täna hostelis kohvikus kui Ave jõi mahla ja mina luristasin kohvi, hakkas meiega vene keeles (!) rääkima üks vanem…et mitte öelda vana mees. Ei saanudki aru, mida ta tahtis. Võibolla tundus talle eemalt kuulates, et räägime vene keelt. Läksime lahku kaasas tema kindel soov meile abi pakkuda, kui peaksime hätta jääma ning lootuses, et me siiski õhtul hostelis ei kohtu nagu ta soovis. Tema oli sakslane. Teine sakslane on vastuvõtus. Sven:D totaalselt tuim tükk. Teda nagu üldse ei huvita, et keegi leti ees alandlikult tema tähelepanu soovib. Siis veel “mitte esimeses kainuses” saksa daam ja tema sõbrad. Ja siis vanapaar ka – nende käest küsisime teed lähima toidupoeni.
Elu on täis imelikke kokkusattumusi eks? Novot. Aga mida öelda selle kohta, kui tuled Tallinnast Berliini ja samal lennul on ka üks “hiinlane”. No tegelikult oli neid muidugi pool lennukit täis. Siis satub see sama “hiina” tüdruk hätta rongijaamas, sest ta ei leia seda sama rongi, kuhu endalgi asja. Tema peatuses jäetakse korralikult hüvasti ja siis järgmisel päeval kohtad teda teed ületades üpris suures Berliinis. Ja tema hostel on ju hoopis kaugemal. Siis muidugi veetsime koos toredalt loomaaias aega. Tore nimi oli tal ka – Hjon-Hua. Vot selline asi meiega siin juhtus. Tuli välja muidugi, et hiinalne ei ole hiinlane vaid Lõuna-Koreast, kes reisib Euroopas ringi. Elu on vahel nii kummaline, et tibu-tagi tuleb turjale.
Toredad inimesed on ka itaallased, kes sind keset tänavat ära röövivad. Ses mõttes, et haaravadki sust lihtsalt kinni, kisavad et mamma mia ja bella ja ei lase lahti enne, kui lähed nendega kohvile. Jaaa, selliseid nägime ka. No olid tõesti nagu tatt. Teetassi taga saime neile ikka selgeks teha, et ei, me ei tule teiega teie korterisse telekat vaatama. Jah, telekat nad kutsusidki meid vaatama, kas pole mitte armas :D hmmm…sakslastega nagu lähemalt kokku ei olegi puutunud…EI! Siiski. Täna hostelis kohvikus kui Ave jõi mahla ja mina luristasin kohvi, hakkas meiega vene keeles (!) rääkima üks vanem…et mitte öelda vana mees. Ei saanudki aru, mida ta tahtis. Võibolla tundus talle eemalt kuulates, et räägime vene keelt. Läksime lahku kaasas tema kindel soov meile abi pakkuda, kui peaksime hätta jääma ning lootuses, et me siiski õhtul hostelis ei kohtu nagu ta soovis. Tema oli sakslane. Teine sakslane on vastuvõtus. Sven:D totaalselt tuim tükk. Teda nagu üldse ei huvita, et keegi leti ees alandlikult tema tähelepanu soovib. Siis veel “mitte esimeses kainuses” saksa daam ja tema sõbrad. Ja siis vanapaar ka – nende käest küsisime teed lähima toidupoeni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar