me VIST leidsime endale piso e korteri. seesama, mida mateoga vaatamas käisime. saame avega kenasti tuba jagada, siis tuleb hind ka suht soodne - max 150 euri kuus maksud kaasa arvatud. miks VIST? sest ei saa ju enne kindlalt midagi väita, kui kodinad ei ole sissse kolitud. meie tuba vabaneb 15. niiet öö oleme kodutud...või oli see kaks ööd...aga ehk saame hostelisse jääda, kui mõni oma toast loobub. ja kui ei, siis on siin eestlasi, kes meile paariks ööks ikka peavarju annaks...vast.

täna saime ka esimest korda randa. kõik oli tore ja kena, mahe tuuleke puhus ja nii. aga siis läks tuuleke päris suureks ja külmaks, et u pooleteise tunni pärast pidime ära tulema.

eile käisime kahe hosteli rahvaga õhtustamas. meie alcaranaverase omad ja kaks sammu edasi asuva fallowsi inimesed. üks soomlane ja sakslane, kaks eestlast ja üks ameeriklane ja ÜHEKSA itaallast. neid on siin jube palju. aga õnneks on nad kõik normaalsed, keegi ei ole neist selline kleepuv nagu turistid eestis. peale söömist suundusid osad hostelisse, sest olid eelmisest õhtust väsinud. teised läksime aga edasi. jalutasime mööda las canterase randa, mis on siin põhirand. lained olid juba päeval võimsad, kui seal töllasime, aga pimedas oli hoopis teisiti. kõik oli must ainult valged laineharjad olid näha. ja kui ma ütlen suured, siis ma mõtlen SUURED!
ja velkaming viik algas ka täna. info tunnike peahoones, süü anti ja kodutud asusid kortereid otsima. kell 12 pidi teoreetiliselt olema transport ka tagasi, aga seda muidugi ei olnud, niiet tulime omal käel bussiga. sinna saime siiski organiseeritud transpordiga. buss läks mingi ringiga, et nägime ka rohkem las palmast, kui oma ümbrus siin. sõitsime ülesmäge niiet ühel hetkel lõi kõrvad lukku nagu lennukis:D

meie hostelis peatub usa tüdruk, kellest enne on juttu olnud. ta ei ole erasmuslane ainsana meie seltskonnas. ja kuidas ta võib rääkida. eile õhtul ta rääkis mulle u minutiga ära kogu raamatu sisu, niiet mul ei olnud pärast aimugi, millest raamat oli. kui ta ei räägi, siis ta laulab olematus keeles. eile oli viisiks daledaledale-daledaledale. leidsime ühe palmi alt ostukäru, kuhu jennifer kohe sisse kargas ja mateo teda siis kärutas. täitsa kahju, kõik tegelikult naersid ta üle ilma et ta ise sellest aru oleks saanud. tegelikult on ta tore tsikk, sõbralik ja kõik, aga nagu ave ütles "ma ei räägi kuu jooksul ka niii palju!".

kuna praeguste inimeste seas oleme ainsad eestlased ja keegi meie keelt ei mõista, siis saame segamatult kõva häälega rääkida, mida sülg suhu toob. väga veider.